fbpx
Screenshot 2020-06-28 at 17.45.47

Missioonitunne suunas ettevõtjaks, frenzy lugu

Motiveerituna eestlaste suuõõne tervise edendamisest lõi Rapla naine Hedy Lehtmets brändi frenzy, mille kaudu vahendab ainsana Eestisse maailmas aastakümneid tuntud tõenduspõhiseid ja tõhusaid hambaaukude ennetusvahendeid täisksülitool-/erütritoolpastille.

 Stina Andok

Raplamaa Sõnumid

 Rapla külje all, Valtu külas on nn triiphoones juba viimased kolm aastat tegutsenud üks laiemale üldsusele suhteliselt tundmatu ettevõtte, kuigi brändi nime „frenzy“ on ehk mõned tähelepanelikud siin-seal märganud. Nimelt on Raplast pärit ja kodukanti tagasi jõudnud Hedy Lehtmets oma südameasjaks võtnud nii eestlaste teadlikkuse tõstmise suuõõne tervishoiust kui ka meie suu tervise edendamise. Ülla eesmärgi on ta ühendanud ühte väikesesse, maitsvasse ja loomulikult tervislikku pastilli.

Mis ajendas sellist ettevõtmist

Alusatme algusest. Hedy Lehtmets lõpetas 2012. aastal TÜ arstiteaduskonna magistrantuuri rahvatervishoiu  erialal, epidemioloogia suunal. Seal oli tema peamiseks uurimisvaldkonnaks suuõõne tervis. Paralleelselt magistriõpingutega oli ta ka 2010. aastatel seni toimiva üleriigilise projekti „Laste Hammaste Tervis“ pilootprojektijuht. Tänasel päeval on see tuntum kui Suukool. Magistriõpingute ja projekti kõrval töötas naine samal ajal ka Tartu Ülikooli lastestomatoloogia osakonnas. „Nägin, kui probleemne on laste hammaste tervis ja madal vanemate teadlikkus sellest miks hambaaugud tekivad ja üldse, et on oluline neid ennetada.“ räägib Lehtmets. Seda kinnitas ka õpingute käigus enda ja kolleegide poolt läbiviidud uuringud.

Eestis on juurdunud väärarusaam, et piimahambad tulevad ära ja nende eest hoolitsemine ei ole nii oluline kui jäävhammaste puhul. Teaduslikult on aga tõestatud, et augud piimahammaskonnas ennustavad kolm korda suuremat hambaauguriski arenevas jäävhammaskonnas. Väikelaste hammaste eest hoolitsemine ja just hambahaiguste ennetus on ülioluline. See paneb aluse nii suuõõne tervisele kui ka tervisekäitumisele kogu ülejäänud eluks.

Eestlaste hammaste tervis

Rahvastiku suuõõne tervise kohta meil enne 2018 a riiklikku statistikat ei kogutud ja teave põhines suhteliselt väikesemahuliste ja aastatetaguste piirkondlike uuringute tulemustele. Nende alusel leiti 2-4. aastastest lastel oli hambaauke 58% ja 7-9aastastest 1. klassis õppivatest lastest olid 36% augud juba ka jäävhammastes ja 2. klassis õppivatest lastest oli näitaja juba 48%.

2018 aasta Eesti esimene üleriigiline laste suu tervise uuring kinnitas probleemi tõsidust. Uuringu tulemusel teame, et Eestis keskmiselt on 29% 3-aastastel hambas auk või teostatud juba ravi ning pea pooltel uuritavatest märgiti selles vanuses jälgimist vajav hamba emailikahjustus. Eesti 6 aastastel lastel oli keskmine kahjustunud või parandatud hammaste arv juba 4,1 lapse kohta.

Teades, et hambaaugud on lihtsalt ennetatavad, on Lehtmetsa sõnul sellised numbrid absurd.          Mõeldes meie vananeva ühiskonna üha kõrgemale oodatavale elueale on märkimisväärne, kui paljud peavad viimased 15-30 aastat oma elust tegema kompromissi tervise arvelt. Hammaste puudumise tõttu ei saa näiteks toituda nii mitmekesiselt kui vaja või soovi oleks.

Armastame ennast võrrelda tihti Soomega. Soomes on vastavad näitajad 5 aastastel lastel keskmiselt 0,3 kahjustunud hammast. See annab neile olulise eelise säilitada oma hambaid kõrgema eani võrreldes sellega, mida meie pakume oma lastele. Järelikult teevad soomlased midagi tunduvalt paremini. Ksülitoolpastillide jagamine koolides ja lasteaedades on olnud nende suur ja jätkuv edulugu, seda juba alates 1975 aastast.

Ksülitoolil ja erütritoolil on hambahaiguste ennetuses suur roll

Eesti tervisedenduslike stamplausete asemel „pese hambaid“ võiks inimestele Lehtmetsa hinnangul teha rohkem selgitustööd miks ma mida teen.  Sageli kohtan inimesi, kes ei ole oma hambapesu tehnikas kuigi kindlad ja niiditamise vajalikkus üldse arusaamatu on. Sageli inimesed ei tea, et hambaaukude ehk kaariese tekkega nagu iga haigusega on seotud teatud tüüpi bakterid. Neid lapsel loomupäraselt suus ei ole vaid kanduvad üle kontaktnakkusena, sagedamini oma vanematelt, vana-vanaematelt. Samas ei tähenda see ka seda, et kui need bakterid on suuõõnde koloniseerinud ei saaks hea hügieeniga hambaid tervena hoida-saab!

Hea suuhügieen tähendab siis pesu, niiditamist ja söögikordade vahelist kolmetunnilist pausi, kuid mujal maailmas on tuntud suuhügieeni toetavaks abimeheks ka eelmainitud ksülitool ning erütritool.     Ksülitooli ja erütritooli Eestisse toomise teemal suhtles Lehtmets erinevate ettevõttete ja asutustega juba ülikooli ajal. See rada on olnud päris pikk ja konarlik, kuid missioonitunne oli nii tugev, et ei lasknud loobuda. Need pastillid on end aastakümneid tõestanud ja pidid lõpuks eestlastele kättesaadavaks saama. 

Lehtmets teab, et Eestis läheb Soome tasemel hambaaukude ennetustegevuseni veel terve igavik, kui üldse kunagi. Eesti hambaarstid on tänaseks aga frenzy toodetega juba harjunud ja soovitavad neid usinasti oma klientidele. Esinduslikumad müüvad pastille ka kliinikutes kohapeal.

Mida varem, seda parem…  maaletoojast sai tootja

Kõrge ksülitooli-/erütritoolisisaldusega pastillide kasulik toime on tõestatud igas vanuses inimestel. Kõige paremat efekti võib ksülitooliga loota Lehtmetsa sõnul just alla 3-aastaste lastega, sest siis inimese suu mikrofloora alles areneb. „Kõik, mis suhu tekib, see sinna jääb,“ märgib ta selle perioodi kohta. Ta toob näite naaberriigist Soomest, kust sündisid tema esimesed lapsed. Lehtmets räägib, et seal tuleb lapse 8-kuuseks saades range kutse tulla perearstikeskusesse visiidile, kus selgitatakse muu hulgas lapsevanematele ka ksülitooli kasuteguritest. Lehtmetsa sõnul soovitataksegi ksülitooliga alustada juba 8. elukuust.

Kuna alla 3-aastased lapsed aga nätsu närida ei oska ning 8-kuused ka pastille ei lutsuta ega näri, on ta koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga väljatöötanud beebidele hambakaitsegeeli, mille tootmist ja müüki planeeritakse juba selle aasta augustis. Seda on juba märksa ohutum ja lihtsam väikelapsele manustada on Lehtmets uue tootega rahluolev.

 Pikem versioon artiklist on avaldatud ajalehes Raplamaa Sõnumid 

 

Jaga postitust:

Share on facebook
Share on google
Share on twitter
Share on linkedin
Share on pinterest
Share on print
Share on email
Share on skype
Share on whatsapp
Share on facebook

Missioonitunne suunas ettevõtjaks, frenzy lugu

Motiveerituna eestlaste suuõõne tervise edendamisest lõi Rapla naine Hedy Lehtmets brändi frenzy, mille kaudu vahendab ainsana Eestisse maailmas aastakümneid tuntud tõenduspõhiseid ja tõhusaid hambaaukude ennetusvahendeid

Erütritool hambaaukude ennetuses

Hedy Lehtmets, epidemioloog Ksülitool ehk kasesuhkur ei vaja tänapäeval enam suuremat tutvustamist. Ksülitooli on kasutatud aastakümneid hambaaukude ennetuseks ning seetõttu on see paljude pastillide ja

Treenides ei tohi hambaid unarusse jätta

Spordilembesed inimesed toituvad sageli väga läbimõeldult, kuid paradoksaalsel kombel võib nende toitumisrežiim mõjuda hammastele kahjulikult: sagedasemad einekorrad, nagu sportlastele on ette nähtud, ning energiabatoonide, toidulisandite